LABELE PARA HODI HETAN ITA NIA MEHI
Iha loron ida Inan ida hamutuk ho nia oan nebe’e mak sei eskola hela, inan
ida ne’e estima tebes nia oan ida ne’e. Inan ne’e faluk ona tamba nia laen mate
hodi husik hela sira. Atu suporta nia familia
nia buka halo servisu hodi simu no halo pintura
Pintura nebe’e nia halo kapaaz lahalimar no atrai ema atu hola, tamba ida ne’e halo ema barak mak husu nia atu halo
pintura ba sira, husi halo pintura nia bele sustenta nia a’an no nia oan. Oan husi
faluk ne’e fofoun corioso tebes atu ba eskola. Maibe neneik ba neneik, nia
hahalok komesa muda. Hahalok badinas komesa menus, la estuda too exame nia
valor ba lisaun tuun no la halo nia Inan satifas. No a’at liu mak nia komesa
halai subar husi eskola maske oras eskola ladauk remata.
Parte eskola fo hatene hahalok a’at ne’e ba nia Inan. Bebeik ona oan ne’e
hetan hetan konselho, maibe hahalok a’at ne’e nia la soe. Too loron ida nia inan
simu karta nebe’e bolu atensaun ba dala ikus no iha karta ne’e hakerek sekarik
nia oan maka halo nafatin hahalok a’at sira ne’e, halai subar husi eskola maske
oras eskola ladauk remata maka eskola sei hasai nia husi eskola nebe’e nia
estuda ba. Iha parte seluk nia valor do estudo nebe’e tuun loos sei halo nia la
passa ba klase tuir mai.
Nia Inan hase’e nia oan. No wainhira nia hirus ne’e sae makaas liu ona
nia tahan labele ona, nia tanis, hakerek , riska arbiru no lees pintura sira nebe’e
besik atu remata ona. Pintura nebe’e nia halo durante semana hirak nia laran,
nia etraga le’et deit. Nia oan nia fuan mos kanek kuando nia hare nia Inan nia sofremento wainhira halo pintura
hirak ne’e no nia sofremento hirak ne’e’ nia Inan halo tan deit atu haruka nia
ba eskola no sustenta sira nia moris. Nia oan mos tanis no ho hakuak nia Inan
nia husu desculpa.
“Desculpa, Mãe! Hau husu desculpa,
hau sei la halo tan hahalok a’at hirak ne’e. Hau hatene hau salah ona, maibe Mãe
labele estraga pintura hirak ne’e ona, labele estraga buat hotu nebe’e Mãe halo
husi Mãe nia kosar ween,” tenik nia oan.
Nia Inan mos dehan, “laiha folin hau halo pintura hirak ne’e se hau hare’e
o hanesan ne’e. Mãe halo pintura hirak ne’e atu O bele ba eskola atu aban bainrua
O sai ema nebe’e diak. Sekarik sira hasai O husi eskola ou la passa iha eskola sacrificio Mãe nia
saugate deit.”
Nia Inan hatutan, “hare’e ba pintura sira nebe’e a’at ona ne’e! Pintura
hirak ne’e halo husi risko ida ba risko ida hamutuk, presisa coragem no koidadu
atu bele sai pintura nebe’e furak. Tamba ida ne’e maka pintura hirak ne’e bele
iha folin nebe’e a’as. Tamba Mãe estraga ona ne’e duni pintura hirak ne’e laiha
folin ona. Hanesan nune’e mos o hau oan. Buat hotu nebe’e o aprende iha eskola
ida ne’e fo folin tebes ba o nia moris ba iha aban no bainrua. Maibe, o nia
hahalok nebe’e a’at halo buat hotu sei la vale no saugate deit hanesan pintura
hirak ne’e o nia future sei sai hanesan pintura hirak nebe’e folin laek ona ne’e
hau oan..”
Ho mata ween nakonu, nia oan reconhese nia aan no promote ba nia Inan, “hau
nia laran taridu loos hau sei la repete tan hau nia hahlok uluk hirak ne’e. hau
promote atu la halai subar husi eskola kuando oras eskola ladauk to’o, hau sei
estuda ho badinas atu nune’e iha loron aban bainrua hau sei halo Mãe kontente.”
Husi tempo ne’e, nia oan muda no sai oan nebe’e badinas, la falta husi
husi eskola no estima nia Mãe.
----------------------------------------------------------------------
Kuase ba ema barak, atu hahu’u hodi hetan mehi ida ne’e karik susar. Ida nebe’e
halo nia sai susar maka barak nebe’e foti desisaun atu hapara atu to’o nia mehi
iha dalan klaran. Ema barak maka foti desisaun hodi rende tamba deit problema
lubuk oan balun.
Karik ita bo’ot mos dalaruma hasoru buat sira hanesan ne’e. ita bo’ot iha
mehi nebe’e furak no ita bo’ot hakarak atu hetan no too iha mehi furak ne’e. Ita
bo’ot iha espirito no coragem nebe’e bo’ot. Ita bo’ot dehan ba ita bo’ot nia
aan katak ita bo’ot temke hetan no too duni iha mehi hirak ne’e. Maibe ho
mudansa de tempo ita bo’ot nia espirito atu hetan mehi ida ne’e komesa tuun, problemas
ba problemas komesa mai no hasoru ita ba bebeik. No fim, ita bo’ot hakoi ita bo’ot
nia mehi no hahu’u atu haluha. Ita nia mehi nebe’e furak lakon leet deit.
Tuir lolos ema hotu-hotu inclui ita bo’ot, bele hetan, bele too iha mehi
hirak ne’e se karik iat bo’ot nungka no lakohi rende. Se ita lao nafatin, ita
sei too iha fatin neb’e ita mehi ba. La preokupa desafius o problema hira mak
maka mai hasoru ita, la preokupa ita falha no monu dala hira, buat hirak ne’e
sei la hapara ita atu bele too iha mehi furak nebe’e ita iha se karik ita
deside atu lapara, maka sei laiha ema ida mak bele hapara ita atu too iha mehi ne’e.
Idea ida ne’e hau hakarak fahe hodi fanun no fo hatene katak dala barak
liu ita sempre hasoru desafius barak kuando ita hakarak atu hetan buat ruma nebe’e
sai mehi ba ita, no desafius hirak ne’e halo ita rende lalais, maibe ita
lahatene katak iha tempo ikus ita deside atu rende ne’e ita besik loos ona ba ita
nia mehi. Maibe ita lahatene ida ne’e, ita nia neon nakonu ona ho desafius nebe’e
iha no ita la realisa katak husi jornada nebe’e naruk no to’o iha desisaun nebe’e
ita foti hodi rende ne’e ita iha los ona mehi ne’ebe ita mehi ne’e nia sorin.
Tenta no koko nafatin atu labele rende leet deit sekarik ita iha mehi
nebe’e furak, keta haluha atu dehan ba ita nia aan katak
LAIHA EMA IDA MAK SEI
HAPARA HAU HUSI HAU NIA MEHI NO TOO HETAN HAU NIA MEHI
15/06/2012
Komentar